26 juuni Paindliku tööaja kokkulepe – mida tööandja ja töötaja peavad teadma?
Alates 13. veebruarist 2026 on Eestis jõus uus töölepingu seaduse muudatus, mis toob töösuhetesse täiesti uue vahendi: paindliku tööaja kokkuleppe.
Riigikogu võttis seaduse vastu 19. novembril 2025 ning selle eesmärk on vähendada olukorda, kus tööandjad sõlmivad töölepingute asemel võlaõiguslikke teenuse osutamise lepinguid – lepinguid, mis ei taga töötajatele piisavat töö- ja sotsiaalset kaitset.
Mis on paindliku tööaja kokkulepe?
Paindliku tööaja kokkulepe (töölepingu seaduse § 43³) on kirjalik kokkulepe tööandja ja töötaja vahel, mis jagab tööaja kaheks:
- Kokkulepitud töötunnid – baaskoormus, mis on töötajale alati garanteeritud
- Lisatunnid – tunnid, mida tööandja võib pakkuda ja töötaja võib, aga ei pea tegema
See lahendus sobib hästi ettevõtetele, kus töömaht kõigub – näiteks kaubanduses, logistikas, teeninduses ja projektipõhises töös. Samuti on see mõistlik valik töötajatele, kelle jaoks täiskoormusel töötamine pole püsivalt realistlik – tudengid, lapsevanemad, eakad.
Millised on kohustuslikud tingimused?
Kokkulepe peab olema kirjalik ning sisaldama järgmist:
- Kokkulepitud töötundide arv (vähemalt 10 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul)
- Lisatundide arv
- Minimaalne etteteatamise aeg lisatundidest
- Töötaja õigus lisatundidest keelduda
NB! Kui mõni nõue on puudu, on kokkulepe tühine.
Töötaja annab nõusoleku lisatundide tegemiseks iga kord eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – näiteks e-kirja, sõnumi või tööajaplaneerimise süsteemi kinnituse kaudu.
Kellega saab kokkuleppe sõlmida?
Paindliku tööaja kokkulepet saab sõlmida töötajaga, kelle:
- tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne kehtiv tunnitasu alamäär
- kokkulepitud töötunnid on vähemalt 10 tundi nädalas
- kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid kokku ei ületa täistööaega
Mis vahe on lisatunnil ja ületunnil?
See on üks levinumaid segaduse kohti:
- Lisatunnid on paindliku tööaja kokkuleppes ette nähtud lisamaht, mida tööandja pakub ja töötaja nõustub tegema
- Ületunnid tekivad alles siis, kui töötamine ületab kokkulepitud töötundide ja lisatundide summa
Ületunnitöö tuleb hüvitada kas vaba ajaga või 1,5-kordse tasuga.
Tööajakava ja arvestus – mida tööandja peab tagama?
Tööandjal on kohustus pidada selget tööaja arvestust, kus on eristatavad:
- Kokkulepitud töötunnid
- Lisatunnid
- Ületunnid
Arvestusperioodi lõppedes esitab tööandja töötajale selge ja arusaadava tööajakava kogu perioodi kohta, kus on eraldi näidatud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid.
Töötaja kaitse – õigus koormuse suurendamisele
Seadus sisaldab olulist kaitsemehhanismi töötaja jaoks. Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul töötanud enamiku ajast rohkem kui kokkulepitud töötundide ulatuses, on tal õigus nõuda kokkuleppe muutmist ja töötundide suurendamist.
Kui pooled ei jõua kokkuleppele, loetakse töötaja uueks kokkulepitud tööajaks viimase kuue kuu keskmine nädalane töötundide arv taotluse esitamise seisuga.
See kaitseb töötajat olukorra eest, kus tööandja hoiab ametlikku koormust madalal, kuid eeldab praktikas pidevat lisatundide tegemist.
Millal paindliku tööaja kokkulepe ei sobi?
Paindlik tööaeg ei ole mõistlik lahendus, kui:
- Töö eeldab pikaaegset etteplaneerimist
- Lisatunnid on sisuliselt igakuiselt ette teada ja püsivad
- Lisatunnid täituvad regulaarselt märkimisväärses mahus
Sellistel juhtudel on mõistlikum kokkulepitud koormust ametlikult suurendada või kasutada muid tööaja korralduse lahendusi (summeeritud tööaeg, valveaeg jne).
Mis juhtub, kui kokkulepe jääb vormistamata?
Paindliku tööaja kokkulepe ei tühista tööaja ja puhkeaja miinimumnõudeid. Tööandja peab tagama, et töötajale jääb seadusega nõutud puhkeaeg ka kõrgema koormuse perioodidel. Nõuete eiramine toob kaasa järelevalve- ja töövaidlusriski.
Samuti tasub meeles pidada: kui tööaja arvestus on ebatäpne või nõusolekud on tõendamata, võivad vaidlused ootamatult lõppeda ületundide hüvitamise
kohustusega.
Lepingu näidis on meil juba olemas!
Oleme koostanud paindliku tööaja kokkuleppe lepingu näidise, mis lähtub töölepingu seaduses sätestatud nõuetest ja sisaldab kõiki kohustuslikke tingimusi. Näidise leiate meie dokumendi näidiste alt.
Kui vajate abi kokkuleppe kohandamisel oma ettevõtte vajadustele või soovite konsultatsiooni, võtke meiega julgelt ühendust – oleme siin, et aidata!
Allikad
Töölepingu seadus § 43³ (jõustus 13.02.2026) • Riigikogu pressiteade • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium